Harju Kalandusühing
  • Avaleht
  • Ühing
    • Põhikiri
    • Intranet
      • Protokollid
    • Liikmed
      • Liikmete nimekiri
      • Liikmeks astumise kord
    • Organid
      • Juhatus
      • Hindamiskomisjon
      • Töötajad
    • Kontaktid
      • Töötajad
      • Juhatus
    • Hanked
    • Hääletamine
  • Toetused
    • Strateegia
    • Projektitoetused
      • Toetatavad tegevused
      • Taotlusvoorud
      • Taotluse menetlemise töökorrad
      • Ellu viidud tegevused ja tulemused
    • Algatusrühma koostöö
      • Toidumess SÖÖMA
      • Avatud kalasadamate päev 2018
      • Avatud kalasadamate päev 2019
      • Kohalik kala taldrikul
      • Rannakalandusmess
      • Meid ühendab sama meri
    • Abiks taotlejale
  • EMKVF
  • Uudised
  • Kala müük
  • Lingikogu
    • Õigusaktid
    • Partnerid
    • Kalandusuuringud
    • hääl
  • Küsitlus
  • *

Koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027)

Üksikasjad
Avaldatud: 26 Jaanuar 2017

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna poolt on koostatud "Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm".

Programm on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee/et/kalanduse-majandamiskavad), Vajalikud tööd on ära toodud Lisas1.

Süvendaja

Seminar jõevähi uuringutest

Üksikasjad
Avaldatud: 26 Jaanuar 2017

KUTSE

Kalanduse teabekeskus korraldab seminari jõevähi uuringutest kolmapäeval, 22. veebruaril 
kell 11–16  Pärnus Kalanduse teabekeskuse seminariruumis 
(Kalda 1a, Pärnu, vt asukohtaSIIN). Seminari lõpukellaaeg võib muutuda sõltuvalt arutelude ja ettekannete kestusest.

Seminar on suunatud juba tegutsevatele jõevähi kasvatajatele, aga ka selle valdkonnaga alustada kavandavatele ettevõtjatele; vastavate erialade teadlastele; Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vesiviljelusvaldkonda kureerivatele ametnikele.

Käsitletavad teemad ja lektorid:

  • Jõevähi levik ja varude olukord 2016. aasta seisuga, sh viimaste asustamiste tulemused ning lapihaiguse ja vähkidel parasiteerivate vähikaanide levik 
    Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
  • Jõevähi morfoloogilised erinevused veekogude lõikes, millest sõltub vähi tarbimisväärtus 
    Margo Hurt – ihtüoloog, MSc., Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor 
  • Jõevähi varude seisundit ja tulevikku ohustavad faktorid Eestis - vähikatk ja invasiivsed võõrliigid 
    Katrin Kaldre – kalade kasvatus, Msc.,Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna vähimajanduse lektor
  • Jõevähi looduslike asurkondade ja kasvanduste karjade geneetiline mitmekesisus 
    prof Riho Gross, knd (pm), kalade molekulaargeneetika ja tõuaretus), Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna juhataja

Ettekannete järgselt on kavas läbi viia Eesti vähikasvatuse olukorra kaardistamise ja perspektiivi hindamise koostööprojekti arutelu.
Seminar sisaldab lõunat ja energiapause. Seminaril osalemine on kutsetega.Seminari sujuvamaks korraldamiseks palun huvilistel registreeruda 17. veebruariks.
Lisateave ja registreerumine: vesiviljelusspetsialist Katrin Pärn, 
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Seminari korraldus on toetatud "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava"
meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" vahenditest

Viide antud sündmusele: http://www.kalateave.ee/et/component/events/?view=event&event_id=888

Rohkele osalushuvile lootes

Kalanduse teabekeskuse töörühm

allikas Vikipeedia

 

 

 

Teabepäev kalapüügisaagikust mõjutavatest Eesti vete võõrliikidest

Üksikasjad
Avaldatud: 26 Jaanuar 2017

Kalanduse teabekeskus korraldab teabepäevad kalapüügisaagikust mõjutavatest Eesti vete võõrliikidest

16. veebruaril kell 10-13 Tallinnas hotellis Susi.

Käsitletavad põhiteemad:

  • Kalapüügisaagikust mõjutavad Eesti vete peamised võõrliigid: ümarmudil, mudakrabi jt. Ülevaade võõrliikide mõjust kalavarudele praeguses ja tulevikuvaates.
  • Rahvusvahelised näited levinumate võõrliikide mõjust kalandusele.

Loe edasi Teabepäev kalapüügisaagikust mõjutavatest Eesti vete võõrliikidest

  1. Karbi- ja vetikakasvatuse võimalustest Läänemeres
  2. PERK - püügiandmete mobiiliäpp
  3. Andrus Miller toodab Loviisas maailma parimat kala
  4. Konkurss vabadele töökohtadele

Lehekülg 47 / 52

  • 42
  • 43
  • 44
  • 45
  • 46
  • 47
  • 48
  • 49
  • 50
  • 51

Harjumaa kalanduspiirkond on elujõuline kogukond, mis suudab täita rannakalurite ootusi.

MTÜ HARJU KALANDUSÜHING 
Reg.Nr: 80272876
EE752200221042302341  

+372 5981 3572
info@harjukalandus.eu

Tapurla Sadam
Tapurla 74721
Harjumaa

Kala kõlab hästi