Harju Kalandusühing
  • Avaleht
  • Ühing
    • Põhikiri
    • Intranet
      • Protokollid
    • Liikmed
      • Liikmete nimekiri
      • Liikmeks astumise kord
    • Organid
      • Juhatus
      • Hindamiskomisjon
      • Töötajad
    • Kontaktid
      • Töötajad
      • Juhatus
    • Hanked
    • Hääletamine
  • Toetused
    • Strateegia
    • Projektitoetused
      • Toetatavad tegevused
      • Taotlusvoorud
      • Taotluse menetlemise töökorrad
      • Ellu viidud tegevused ja tulemused
    • Algatusrühma koostöö
      • Toidumess SÖÖMA
      • Avatud kalasadamate päev 2018
      • Avatud kalasadamate päev 2019
      • Kohalik kala taldrikul
      • Rannakalandusmess
      • Meid ühendab sama meri
    • Abiks taotlejale
  • EMKVF
  • Uudised
  • Kala müük
  • Lingikogu
    • Õigusaktid
    • Partnerid
    • Kalandusuuringud
    • hääl
  • *
  • Sisevõrk

Läänemeres 42 000 hallhüljest

Üksikasjad
Avaldatud: 26 November 2021

2021. aastal nähti lennuloenduste tulemusel ligi 42 000 hallhüljest. Alates 2003. aastast kasvab isendite arv umbes 5% aastas. Suurem osa hallhüljestest asub kevaditi Edela-Soome, Kesk-Rootsi ja Eesti aladel. Nendel aladel on hüljeste juurdekasv umbes 7%.

Allikas LUKE https://www.luke.fi/tietoa-luonnonvaroista/riista/hylkeet/

Hallin laskentakanta Itamerella ja Suomessa su

Punased ruudud hallhülged Läänemeres, sinised Soomes

 

 

Soome lahe lõhekvoot 2022

Üksikasjad
Avaldatud: 12 Oktoober 2021

«Eesti lõhekvoot Soome lahes on 970 kala, millele lisandub veel 450 kala, mida saame üle tõsta Läänemere avaosast. Lõhekvoot tundub küll väike, aga see on väga vajalik tagamaks rannapüügi jätkumine, kus püütakse lõhet kaaspüügina,» ütles Herki Tuus.

Läänemere avaosas on järgmisest aastast lõhe sihtpüük keelatud, sest lõhepopulatsioonid seal piirkonnas on kehvas seisus. Tuusi sõnul saab Eesti siiski oma kvooti seal kasutada lõhe kaaspüügi katmiseks ning püük saab jätkuda.

Ühe murekohana tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil keelata loodusliku lõhe püük. Kalavarude osakonna juhataja selgitas, et päevas võib harrastaja püüda ühe lõhe ja seda juhul, kui tegu on asustatud kalaga, millel on rasvauim märgistamise eesmärgil ära lõigatud.

See tähendab, et vabastada tuleb kõik need lõhed, millel on rasvauim alles, sest see on märk kala looduslikust pärinemisest ja neid kalu üritatakse kaitsta iga hinnaga. Rasvauimeta ehk inimese poolt asustatud lõhet võib aga püüda, sest see ei kujuta ohtu looduslikele lõhepopulatsioonidele.

Läänemere avaosa räimekvoot väheneb tuleval aastal varu kehva seisundi tõttu 45 protsenti 6000 tonnile.

Loe kogu uudist Postimehes

 harilik heeringas

 

Püügiandmete esitamise rakendus kaluritele (PERK)

Üksikasjad
Avaldatud: 12 Oktoober 2021

Lähiaastatel planeeritakse  kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügi andmete esitamisel üle minna PERK nutirakendusele.

Informatsioon PERK-i kohta Põllumajandus- ja Toiduameti lehel vaata SIIT

Kalanduse Teabekeskuse poolt valmistatud PERK õpperakendus ja õppevideo on nähtav SIIT

Sisselogimine: kasutajaks tuleb panna kas user1 või user2 ning mõlemal juhul on parooliks  r4RKqW1. 

User1 on alustamine täitsa nullist st. minu seaded jne tuleb endal täita.  

User2 puhul on eelseadistused tehtud ja saab alustada püügireisiga.

PERK täitmisel on abiks infomullid. Nendele klikates tuleb info sinisel taustal. Sinisele  taustale uuesti klikates infoväli kaob.

 

Oleme abiks aitamaks PERKiga tutvumisel. Meie käsuruses on selleks ka tahvelarvuti. Võtke julgelt ühendust, kui abi vajate.

  1. ÜLDKOOSOLEK 04.11.2021
  2. Läänemere hülgeprobleem huvitab ka ameeriklasi
  3. 2021 AASTA II TAOTLUSVOOR
  4. Hülged söövad ära kuni 26 miljonit kuninglõhe smolti Puget Soundis.

Lehekülg 20 / 52

  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • 19
  • 20
  • 21
  • 22
  • 23
  • 24

Harjumaa kalanduspiirkond on elujõuline kogukond, mis suudab täita rannakalurite ootusi.

MTÜ HARJU KALANDUSÜHING 
Reg.Nr: 80272876
EE752200221042302341  

+372 5981 3572
info@harjukalandus.eu

Tapurla Sadam
Tapurla 74721
Harjumaa

Kala kõlab hästi